Alused / mõistete seletused

Rullik

Pöörleva kahvliga ratas

Otsejooksuratas

Pressvöö / rehv

Tähistused:
1 = veerepind / rehv
2 = rullikukese / velg
3 = rumm
4 = rattalaager

Mõõtmed:
D = rulliku läbimõõt
d = telje läbimõõt
T1 = rummu pikkus
T2 = rulliku laius

Tähistused:
1-3 = pöördkahvel
1 = ülaplaat
2 = pöördpea (pöördlaager)
3 = pöördkahvel
4 = rullik
5 = rulliku telg

Mõõtmed:
H = üldkõrgus / paigalduskõrgus
F = nihe keskteljest
A,B = plaadi mõõtmed
a,b = kinnitusavade vahe
d = poldiava läbimõõt

Tähistused:
1 = otsejooksukahvel
2 = rullik
3 = rulliku telg

Mõõtmed:
H = üldkõrgus / paigalduskõrgus
A,B = plaadi mõõtmed
a,b = kinnitusavade vahe
d = poldiava läbimõõt

Tähistused:
1 = veerepind / rehv
2 = terasvöö

Mõõtmed:
D = välisläbimõõt
d = siseläbimõõt
T2 = laius

Rullikud koosnevad veerepinnast / rehvist, rattakeskmest / rummust ja rattalaagrist.

Rullikud erinevad oma kandevõime, veeretakistuse ja veeremiskvaliteedi poolest. Iga üksiku rullikuseeria eriomadusi on üksikasjalikult selgitatud vastavas jaotises.

Pöörleva kahvliga rattad on vertikaalselt pööratavad ning nad muudavad masinad, seadmed jms manööverdusvõimeliseks. Seejuures on kahvel pöördpea (pöördlaagri) kaudu ühendatud kinnituselemendiga.
Et kahvlit saaks kergesti pöörata, monteeritakse rullik harilikult nii, et pöördelaagri ja rulliku telgede vahele jääks horisontaalne vahe (nihe keskteljest). Õige teostuse korral võimaldab nihe keskteljest rulliku lihtsat pööramist täiendavate abivahenditeta. Lisaks annab see rattale stabiilse jooksu otseliikumisel. Pöörleva kahvliga rattaid on võimalik varustada lukustusmehhanismiga, mille abil saab blokeerida:

• rulliku pöörlemise (rullikulukustus)
• rulliku ja kahvli pöörlemise (rulliku- ja pöördpealukustus)
• kahvli pöörlemise (suunalukk)

Otsejooksurattad ei pöörle ja lihtsustavad masina, seadme jne kõrvalekaldeta juhtimist soovitud suunas.

Vööd/rehvid koosnevad erinevatest elastomeeridest ja on paigaldatud terasvöö või terassisendiga.

Pressvööd / rehvid erinevad omakandevõime, veeretakistuse ja veeremisomaduste poolest. Iga üksiku vöö/rehvi eriomadusi on üksikasjalikult selgitatud jaotises „Vööd/rehvid“.